Täiega huvitav oli lugeda Malluka, Marimelli ja teiste blogijate aastalõpupostitusi. Teen ka siis eeskujulikult ühe postitse veel, sest kes seda teab, millal järgmine tuleb. Kuigi mu aasta oli kõikide teistega üsna igav ja stabiilne, üritan ma midagi siia kokku kirjutada. Postitus tuleb üsna pikk, niiet olge valmis.
Jaanuar
Jaanuaris, nagu ikka, mõtlesin oma tuleva aasta peale ja mõtlesin, et ma ei viitsi Londonis ainult lapsi hoidma jääda. Seega, kohe kui ma Londonisse tagasi läksin, andsin ma oma perele teada, et Aprill on minu viimane kuu nendega. Aprillis nimelt sai 1 aasta täis kui ma nende lapsi hoidsin.
Muud erilist polnudki nii eriline, ainult et üritasin endale uusi eesmärke seada. Ja ka see, et pidu sai ikka korralikult pandud.
Veebruar
Veebruaris oli mu kalli Stina sünna ja selleks puhuks tuli ta mulle koos oma sõbrannaga külla. Kuna ma käisin tol ajal peaaegu iga nädalavahetus erinevates klubides, oli mul piisavalt kontakte ja ma nn organiseerisin talle väikse sünnapeo klubis BonBonniere Londonis, mis muide on siiani üks mu lemmikutest. Lõime tantsu ja jõime uhes VIP lauas, kus oli muidugi mingi miljon inimest lisaks meile aga ma loodan, et see oli talle meeldejääv sünnipäev!
Märts
Märts on tavaliselt suht lambine kuu.. pole veel nii soe,et pusaga ringi käia, samas pole enam mingi kole sombune ilm. Aga ma usun, et see oli see kuu, kui mul oli kaks pildistamist ja üks fashionshow, kus ma osalesin. Seal sain ma tuttavaks ühe väga laheda tüdruku Simonega, kes töötas Karen Millenis ja kuna mul oli järgnev kuu mingi töö vaja leida, soovitas ta mul enda CV sinna visata.
Aprill
16. aprillil kirjutasin ma alla Karen Milleni lepingule. Olin megapõnevil, aga samas natuke närvis. Ma ei olnud varem Londonis riiete valdkonnas tööd teinud ja ma kartsin uute väljenduste, sõnade pärast. Õnneks sulandusin massi üsna kiirelt ja sain kohe kõigiga hästi läbi. Tegin ainult proovipäeva vist Aprillis aga täistöötunnid hakkasid Maist.
Sel kuul jätsin ma ka hüvasti enda kalli perga, kelle juures olin ma olnud aastakese. Kahju oli, kuid eluga tuleb edasi minna ning tuleb vastu võtta uusi väljakutseid. Ma suhtlen nendega siiamaani ning suvel käisin nende juures õhtusöökidel ja saatsin pereisale sünnipäevaks kaardi. Kindlasti jään ma nendega kontakti pikaks ajaks!
Mai
Ametlikult arvan, et sellest kuus algas kõike muutev aeg. Ma olin vähese ajaga KM'is töötades saanud juurde tohutult enesekindlust ja palju häid sõpru. Tol ajal elasin ma Agnese ja Nelega, sest mul polnud võimalust enda tuba veel rentida. Karen Millenis sain esimese palga nimelt alles Juuni lõpus, sest selline oli nende nn 'policy' , et firma omab töötajale koguaeg ühe kuu palga. Väga raske oli elada, kui ma reaalselt töötasin nagu hobune ja palka ei saanud. Aitäh Nelele veelkord, et mind niimodi aitasid!
Juuni
Sellel kuul elasin ma ikka teiste juures. Vahel Ally juures, siis Nelega, vahepeal läksin üldse hostelisse. Oli küll nõme ja piinlik aga tagasi Eestisse minek ei tulnud küne allagi. Töö oli stabiilne ja midagi erilist ei juhtunud. Küll aga olin ma täiega pettunud, kui ma oma palganumbrit nägin. See pold üldse see mida ma ootasin! Seega tuli mul ikka veel teiste pool ööbimas käia. Juunis käis Londoni klubis ka Big Sean, millest ma polnud absoluutselt vaimustatud, aga Ally vedas mu kaasa ja pärast olin väga õnnelik, et ühe kogemuse võrra rikkamaks sain.
Juuli
Juulis oli palju põveat, mida oodata. Lõpuks sain ma võimaluse enda tuba otsida ja minu sünna oli ju augustis tulemas. Plus Filippo oli augustis tulemas. Seega üritasin ma kõvasti tööd teha, et see kuu kiiremini läheks.
Ma usun,et viimastel juulikuu päevadel ma saingi enda armsa toakese.
August
Augustit alustasin ma minipuhkusega. Ehk et ma võtsin nädala vabaks ja planeerisin oma sünnipäeva ja ootasin Filippot!
Sünnioäeva pidasin ühes teises oma lemmikklubis, Cafe De Paris, sest sealne muusika on väga erinev kõikidest teistest klubidest. Seal on reaalselt laulud, mis on praegusel ajal väga populaarsed, mitte lihtsalt mingi muusikapala DJ poolt kokku keeratud.
Kuigi klubis oli üllatavalt vähe rahvast(oli reedene päev) jäin ma oma sünnipäevaga ikka väga rahule. Lauda toodi shampus ja need nn küünla moodi asjad, mis põlesid nagu särakuunal mingi üks minut.
17 august tuli Filippo lõpuks Londonisse ja ta peatus minu juures nii kaua kuni ta oma koha leiab. Juba nädalake hiljem kolis ta enda koolilähedale Vauxhalli.
September
September oli üsna mõnus, samas mõttetu kuu. Veetsin Filippoga väga palju aega ja käisime igal pool väljas. Nautisime Londonit ühesõnaga. Sellel kuul pakkus Filippo, et ma võiksin tema juurde kolida, sest minu kodu oli mu tööst(Oxford streetil) liiga kaugel ja ma kulutasin transpordi peale väga mõttetu summa. Ootasin kuni mul toaga leping läbi saab, et saaks Filippo juurde minna.
Oktoober
Sel kuul olid tööl osad asjad ikka väga naeruväärseks läinud. Meil kõigil olid mingid probleemid oma juhatajaga ja me kirjutasime kirja meie kõrgemale juhatajale, et me pole õnnelikud. Muidugi rääkisime me juhataja endaga ka, kuigi see teda eriti ei muutnud. Kuu keskel läkski ta minema ning me saime asmele Mario, ühe väga väga laheda mehe, kellega me kõik rahul olime.
Oktoobris mõtlesin ma siiski lahkumise peale ka, sest ma tahtsin jõuludel ikka koju tulla ja aja maha võtta. Kuid detsembris ei saa keegi puhkust ega niisama aega maha. Niiet kuu lõpus või Novebri alguses ma andsin lahkumisavalduse ja ütlesin, et viimane tööpäev jääb Detsembri algusesse.
November
Nagu mainitud, olid mu juhatajad juba teadlikud, et ma detsembris lahkun ja koju lähen. Nad ei olnud väga õnnelikud aga mina olin väga elevil. Lennupilet oli juba olemas ja tööl kadus vaikselt motivatsioon ära. Tol ajal elasime Filippoga koos, mis oli üsna stressirohke, sest tal oli vaja koguaeg õppida ja ma pidin kas haudvaikuses olema või üldse varahommikul välja kondama minema, et ta keskenduda saaks. Olin siiski õnnelik,et lepingu tühistasin oma toaga, sest ma polnud kindel kauaks ma Eestisse jääks ja seega ei pea ma mõttetult oma toa eest ikka veel maksma.
Detsember
Lugesin päevi, et tuleks juba üheksas detsember. Kui see oli käes, siis ootasin et need paar päeva mööduksid ja ma lõpuks koju saaks. Ära siit stressist ja muredest. 12ndal lendasin pärast aasta aega Tallinnasse. 22sel tulid ka vanemad Soomest koju ja see jõulutrall läks ikka väga kiirelt. Nüüd, aasta viimasel päeval, istun diivanil lebos ja kirjutan seda postitust. Mingit läbu ega prallet mina teha ei viitsi, seega olen ma üksinda kodus ja naudin niisama häid saateid ja olen ööläbi üleval, jee..
Nägin ära ka oma õe kaksikud, keda loomulikult on pildi jaoks võimatu liikumatuna hoida. Nad on niii nunnukesed. Nimedeks tulidka väga lahedad nimed+ Hele Liis ja Säde Mai
Neid kuid läbi kirjutades tuli välja, et midagi põnevat ikkagi mu elus toimus. Tuleval aastal on mul üks väga hull idee, mida ma loodan, et ma täita saan. Kui jaa, siis kirjutan ka siia! Üldiselt uuelt aastalt loodan ma rohkem edu ja julgust ja pealehakkamist, rohkem kui sel aastal oli.
Ning kõigile teile soovin ka, et uuel aastal kõik soovid täide läheksid ja uuem aasta veelgi parem ja edukam tuleks! Üritan ausalt ka rohkem ja tihemini kirjutada ning koheselt oma põnevad tegemised üles kirjutada, et pärast neid paremini meenutada saaks.
Ilusat aastalõppu ja paremat uut!
Jaanuar
Jaanuaris, nagu ikka, mõtlesin oma tuleva aasta peale ja mõtlesin, et ma ei viitsi Londonis ainult lapsi hoidma jääda. Seega, kohe kui ma Londonisse tagasi läksin, andsin ma oma perele teada, et Aprill on minu viimane kuu nendega. Aprillis nimelt sai 1 aasta täis kui ma nende lapsi hoidsin.
Muud erilist polnudki nii eriline, ainult et üritasin endale uusi eesmärke seada. Ja ka see, et pidu sai ikka korralikult pandud.
Veebruar
Veebruaris oli mu kalli Stina sünna ja selleks puhuks tuli ta mulle koos oma sõbrannaga külla. Kuna ma käisin tol ajal peaaegu iga nädalavahetus erinevates klubides, oli mul piisavalt kontakte ja ma nn organiseerisin talle väikse sünnapeo klubis BonBonniere Londonis, mis muide on siiani üks mu lemmikutest. Lõime tantsu ja jõime uhes VIP lauas, kus oli muidugi mingi miljon inimest lisaks meile aga ma loodan, et see oli talle meeldejääv sünnipäev!
Märts
Märts on tavaliselt suht lambine kuu.. pole veel nii soe,et pusaga ringi käia, samas pole enam mingi kole sombune ilm. Aga ma usun, et see oli see kuu, kui mul oli kaks pildistamist ja üks fashionshow, kus ma osalesin. Seal sain ma tuttavaks ühe väga laheda tüdruku Simonega, kes töötas Karen Millenis ja kuna mul oli järgnev kuu mingi töö vaja leida, soovitas ta mul enda CV sinna visata.
Aprill
16. aprillil kirjutasin ma alla Karen Milleni lepingule. Olin megapõnevil, aga samas natuke närvis. Ma ei olnud varem Londonis riiete valdkonnas tööd teinud ja ma kartsin uute väljenduste, sõnade pärast. Õnneks sulandusin massi üsna kiirelt ja sain kohe kõigiga hästi läbi. Tegin ainult proovipäeva vist Aprillis aga täistöötunnid hakkasid Maist.
Sel kuul jätsin ma ka hüvasti enda kalli perga, kelle juures olin ma olnud aastakese. Kahju oli, kuid eluga tuleb edasi minna ning tuleb vastu võtta uusi väljakutseid. Ma suhtlen nendega siiamaani ning suvel käisin nende juures õhtusöökidel ja saatsin pereisale sünnipäevaks kaardi. Kindlasti jään ma nendega kontakti pikaks ajaks!
Mai
Ametlikult arvan, et sellest kuus algas kõike muutev aeg. Ma olin vähese ajaga KM'is töötades saanud juurde tohutult enesekindlust ja palju häid sõpru. Tol ajal elasin ma Agnese ja Nelega, sest mul polnud võimalust enda tuba veel rentida. Karen Millenis sain esimese palga nimelt alles Juuni lõpus, sest selline oli nende nn 'policy' , et firma omab töötajale koguaeg ühe kuu palga. Väga raske oli elada, kui ma reaalselt töötasin nagu hobune ja palka ei saanud. Aitäh Nelele veelkord, et mind niimodi aitasid!
Juuni
Sellel kuul elasin ma ikka teiste juures. Vahel Ally juures, siis Nelega, vahepeal läksin üldse hostelisse. Oli küll nõme ja piinlik aga tagasi Eestisse minek ei tulnud küne allagi. Töö oli stabiilne ja midagi erilist ei juhtunud. Küll aga olin ma täiega pettunud, kui ma oma palganumbrit nägin. See pold üldse see mida ma ootasin! Seega tuli mul ikka veel teiste pool ööbimas käia. Juunis käis Londoni klubis ka Big Sean, millest ma polnud absoluutselt vaimustatud, aga Ally vedas mu kaasa ja pärast olin väga õnnelik, et ühe kogemuse võrra rikkamaks sain.
Juuli
Juulis oli palju põveat, mida oodata. Lõpuks sain ma võimaluse enda tuba otsida ja minu sünna oli ju augustis tulemas. Plus Filippo oli augustis tulemas. Seega üritasin ma kõvasti tööd teha, et see kuu kiiremini läheks.
Ma usun,et viimastel juulikuu päevadel ma saingi enda armsa toakese.
August
Augustit alustasin ma minipuhkusega. Ehk et ma võtsin nädala vabaks ja planeerisin oma sünnipäeva ja ootasin Filippot!
Sünnioäeva pidasin ühes teises oma lemmikklubis, Cafe De Paris, sest sealne muusika on väga erinev kõikidest teistest klubidest. Seal on reaalselt laulud, mis on praegusel ajal väga populaarsed, mitte lihtsalt mingi muusikapala DJ poolt kokku keeratud.
Kuigi klubis oli üllatavalt vähe rahvast(oli reedene päev) jäin ma oma sünnipäevaga ikka väga rahule. Lauda toodi shampus ja need nn küünla moodi asjad, mis põlesid nagu särakuunal mingi üks minut.
17 august tuli Filippo lõpuks Londonisse ja ta peatus minu juures nii kaua kuni ta oma koha leiab. Juba nädalake hiljem kolis ta enda koolilähedale Vauxhalli.
September oli üsna mõnus, samas mõttetu kuu. Veetsin Filippoga väga palju aega ja käisime igal pool väljas. Nautisime Londonit ühesõnaga. Sellel kuul pakkus Filippo, et ma võiksin tema juurde kolida, sest minu kodu oli mu tööst(Oxford streetil) liiga kaugel ja ma kulutasin transpordi peale väga mõttetu summa. Ootasin kuni mul toaga leping läbi saab, et saaks Filippo juurde minna.
Oktoober
Sel kuul olid tööl osad asjad ikka väga naeruväärseks läinud. Meil kõigil olid mingid probleemid oma juhatajaga ja me kirjutasime kirja meie kõrgemale juhatajale, et me pole õnnelikud. Muidugi rääkisime me juhataja endaga ka, kuigi see teda eriti ei muutnud. Kuu keskel läkski ta minema ning me saime asmele Mario, ühe väga väga laheda mehe, kellega me kõik rahul olime.
Oktoobris mõtlesin ma siiski lahkumise peale ka, sest ma tahtsin jõuludel ikka koju tulla ja aja maha võtta. Kuid detsembris ei saa keegi puhkust ega niisama aega maha. Niiet kuu lõpus või Novebri alguses ma andsin lahkumisavalduse ja ütlesin, et viimane tööpäev jääb Detsembri algusesse.
November
Nagu mainitud, olid mu juhatajad juba teadlikud, et ma detsembris lahkun ja koju lähen. Nad ei olnud väga õnnelikud aga mina olin väga elevil. Lennupilet oli juba olemas ja tööl kadus vaikselt motivatsioon ära. Tol ajal elasime Filippoga koos, mis oli üsna stressirohke, sest tal oli vaja koguaeg õppida ja ma pidin kas haudvaikuses olema või üldse varahommikul välja kondama minema, et ta keskenduda saaks. Olin siiski õnnelik,et lepingu tühistasin oma toaga, sest ma polnud kindel kauaks ma Eestisse jääks ja seega ei pea ma mõttetult oma toa eest ikka veel maksma.
Detsember
Lugesin päevi, et tuleks juba üheksas detsember. Kui see oli käes, siis ootasin et need paar päeva mööduksid ja ma lõpuks koju saaks. Ära siit stressist ja muredest. 12ndal lendasin pärast aasta aega Tallinnasse. 22sel tulid ka vanemad Soomest koju ja see jõulutrall läks ikka väga kiirelt. Nüüd, aasta viimasel päeval, istun diivanil lebos ja kirjutan seda postitust. Mingit läbu ega prallet mina teha ei viitsi, seega olen ma üksinda kodus ja naudin niisama häid saateid ja olen ööläbi üleval, jee..
Nägin ära ka oma õe kaksikud, keda loomulikult on pildi jaoks võimatu liikumatuna hoida. Nad on niii nunnukesed. Nimedeks tulidka väga lahedad nimed+ Hele Liis ja Säde Mai
Neid kuid läbi kirjutades tuli välja, et midagi põnevat ikkagi mu elus toimus. Tuleval aastal on mul üks väga hull idee, mida ma loodan, et ma täita saan. Kui jaa, siis kirjutan ka siia! Üldiselt uuelt aastalt loodan ma rohkem edu ja julgust ja pealehakkamist, rohkem kui sel aastal oli.
Ning kõigile teile soovin ka, et uuel aastal kõik soovid täide läheksid ja uuem aasta veelgi parem ja edukam tuleks! Üritan ausalt ka rohkem ja tihemini kirjutada ning koheselt oma põnevad tegemised üles kirjutada, et pärast neid paremini meenutada saaks.
Ilusat aastalõppu ja paremat uut!
No comments:
Post a Comment