Paar päeva tagasi sattusin linnasolles juhuslikult Louis Vuittoni galerii ette ning kuna mul oli umbes pool tundi vaba aega mõtlesin, et teer kiire ringi peale ja teine päev tulen tagasi. Kahju oli kohe joostes see imeline näitus läbi käia ja ma nii kibelesin tagasi.
Niisis saimegi neljapäeval kokku Mathildega ja läksime uuesti näitusele. Kõige esimesena nägime laes rippumas hiiglaslikku kuuli ja ruumi igas nurgas olid projektorid. Justkui olleksid moeshowl. Edasi läbi valge tunneli kõndides olid ümaras ruumis, kus seineks olid ekraanid ning sealt võis näha viimasel runway showl osalenud modelle ning katkendeid neist moelaval kõndimas. Siis hakkasid ekraanid võbelema ja sein täitus uhiuue Louis Vuittoni mustriga.
Järgmine ruum oli piklik ruum, mille seinteks olid peeglid ning kitsa ruumi keskel olid pingid. Justkui koolis-oli laud ja tool(ühele inimesele) ning laud oli tehtud ekraaniks millelt sai näha, kuidas keegi LV töötoas uhiuut disainerkotti valmistav. Kaamera oli asetatud just nii nagu sina ise teeksid seda kotti. Ma ei oska paremini seletada aga väga lahe oli!
Sellele järgnes ruum, millel olid täispikkuses ekraanid millelt sai näha modelle kõndimas. Muide ma nägin ka kahte eestlast - Harleth Kuusik oli vist selle blondi nimi ja teine oli Alexandra. Väga lahe ja uhke tunne oli.
Vahepeal oli mingi tuba, mis oli kottpime ja nägid ainult laserijooni koti koju välja lõikamas. Sellest toakesest liikusime vääga eredasse ruumi, kus igaüks alguses silmi kissitas. Ruum oli lumivalge ja silmadel oli valus kuid sellega harjus ära. Seal oli savist mannekeenid kandmas LV kotte ja kingi ning prille. Need prillid olid nii imelikult lahedad!
Lõpuks nägime me oma silmaga kuidas valmib üks pisike kotike. Meie silme all olid prantslannad, kes viimistlesid imeilusaid kotikesi. Inimesed võisid igasugu küsomusi küsida ning ma sain teada, et ühte sedasamust kotti tehakse umbes 30 tundi ning viimistletakse umbes neli tundi. Uskumatu ja väga austusväärne!
Lahkudes anti igale ühele kaasa kaks kleepekat, kas siis nendest esemetest, mis näitusel olid, või sa võisid valida kaks tähte. Mina võtsin prillid ning ühe koti. Ma küll ei tea, mida nendega peale hakata. Jätan ilmselt pakendisse ja jätan mälestuseks.
Niisis saimegi neljapäeval kokku Mathildega ja läksime uuesti näitusele. Kõige esimesena nägime laes rippumas hiiglaslikku kuuli ja ruumi igas nurgas olid projektorid. Justkui olleksid moeshowl. Edasi läbi valge tunneli kõndides olid ümaras ruumis, kus seineks olid ekraanid ning sealt võis näha viimasel runway showl osalenud modelle ning katkendeid neist moelaval kõndimas. Siis hakkasid ekraanid võbelema ja sein täitus uhiuue Louis Vuittoni mustriga.
Järgmine ruum oli piklik ruum, mille seinteks olid peeglid ning kitsa ruumi keskel olid pingid. Justkui koolis-oli laud ja tool(ühele inimesele) ning laud oli tehtud ekraaniks millelt sai näha, kuidas keegi LV töötoas uhiuut disainerkotti valmistav. Kaamera oli asetatud just nii nagu sina ise teeksid seda kotti. Ma ei oska paremini seletada aga väga lahe oli!
Sellele järgnes ruum, millel olid täispikkuses ekraanid millelt sai näha modelle kõndimas. Muide ma nägin ka kahte eestlast - Harleth Kuusik oli vist selle blondi nimi ja teine oli Alexandra. Väga lahe ja uhke tunne oli.
Vahepeal oli mingi tuba, mis oli kottpime ja nägid ainult laserijooni koti koju välja lõikamas. Sellest toakesest liikusime vääga eredasse ruumi, kus igaüks alguses silmi kissitas. Ruum oli lumivalge ja silmadel oli valus kuid sellega harjus ära. Seal oli savist mannekeenid kandmas LV kotte ja kingi ning prille. Need prillid olid nii imelikult lahedad!
Lõpuks nägime me oma silmaga kuidas valmib üks pisike kotike. Meie silme all olid prantslannad, kes viimistlesid imeilusaid kotikesi. Inimesed võisid igasugu küsomusi küsida ning ma sain teada, et ühte sedasamust kotti tehakse umbes 30 tundi ning viimistletakse umbes neli tundi. Uskumatu ja väga austusväärne!
Lahkudes anti igale ühele kaasa kaks kleepekat, kas siis nendest esemetest, mis näitusel olid, või sa võisid valida kaks tähte. Mina võtsin prillid ning ühe koti. Ma küll ei tea, mida nendega peale hakata. Jätan ilmselt pakendisse ja jätan mälestuseks.
No comments:
Post a Comment