Monday 21 September 2015

Kuidas me fashion showle saime

Pärast natukest ootamist jõudis ka Merle Holborni stationisse ning seejärel liikusime kolmekesi-mina, Mathilde ja Merle lõpuks ometi moeüritusele. Ootused olid kõrged ning ma olin väga põnevil-minu esimene, kindlasti mitte viimane, moeüritus. Kui me üritasime nädal varem pileteid internetist osta, ei õnnestunud see meil ühelgil korral. Niisis arvas Merle, et saame ka kohapealt osta.

Kohale jõudes märkasime kahte pikka järjekorda ning et me niisama seal ei passiks, küsisime kohe ukselolevalt turvamehelt piletite kohta. "Ei. Me ei müü pileteid siin" kõlas lühikd ja konkreetne vastus. Llin väga vihane ja pettunud ning tegin pakkumise tüdrukutele ületee Sushit sööma minna. Kui raha ei läinud üritusele siis kavatsen ma normaalselt Sushit süüa. Istusime kurvana maha ning üritasime leida võimalusi sisse pääsemiseks.





Kahjuks ei suutnud me midagi välja mõelda, mistõttu hakkasime juba minema sättima. Kuid siis nägin vastaslauas kolme poissi, kellel olid laua peal kutsed ning kes vaatasid profikaameratest pilte. Väike vihje Merlele, kes juba nende juurde tõttas ja piletite kohta uuris. Kohe olid nad väga jutukad ka meiega suhtlema ning saime teada, et nad on meediast ja tegid backstage'st pilte. Lisaks oli ühel neist eestlasest sõber Taavi. Ja nad kõik olid uhked ütlema, et nad olid geid.

Niisis saatsid nad meile e-mailile kutsed ja pärast miljon korda tänamist jooksime ületee järjekorda. Natuke ootamist ja me istusime fashion show'l ning saime ka mapid, kus sees oli antud kollektsiooni ja disainerite tutvustus.




Pärast showd pakuti meile väike kokteil ning seejärel tegime pilte ja vaatasime riideid, mis olid tehtud samade disainerite poolt ning mis seal müügis oli. Kui ma seal neid riideid vaatasin, astus juurde üks meesterahvas ning hakkas tutvustama seda brändi ning kollektsiooni. Samuti sellest, kuidas need tüdrukud jalad alla said ja kuidas nende riided nüüd Asos'e e-poes müügil on.  Silmad suured, küsisin otse, et kas sa arvad, et saaksid midagi minu heaks ka teha? Ta vaatas mu joonistusi ning ütles, et ma ta e-maili üles kirjutaks!

Mõelge, kui ma poleks teinud ettepanekut Suahit sööma minna! Mõelge, äkki see pidigi nii minema! Kõik siin elus juhtub põhjusega! Mõnikord ikka elus veab.. väga. Ning seda  kõige ootamatul hetkel.




No comments:

Post a Comment