Lubasin Tumblri postituse siia ule kirjutada, nuud ma siis lopuks teen seda. Ohtupoole kirjutan uhe postituse veel ja siis juba lennuki peale. Kurb on lahkuda aga samas on hea meel lopuks ometi Londonisse tagasi minna.
Pohimotteliselt laksid siin ilmad mega soojaks just siis kui ma oma pileti Londonisse ara olin ostnud, noh nagu alati. Paar paeva saan siiski veel seda nautida ja teisipaeval, enda kalli issi sunnipaeval, lendan ohtuse lennuga Londonisse uut peatukki alustama.
Kahju on jatta jalle oma kallis peika siia Itaaliasse, kuid suvel naeme juba jalle, loodetavasti saame need paevad Eestis veeta. Nimelt lubas perekond mul sunnipaevaks koju lennata, voi siis Itaaliasse.
Muidugi olen ma olnud vaga lugupidamatu blogija ja seeparast paljud ei tea, et lahen londonisse AuPairiks. Perekond on vaga tore, olen Skypenud nendega ning nende praeguse AuPairiga, kes tervise parast peab tagasi kodumaale, Rootsi, lendama. Peres on kaks poega, vanusega 11&13, ema ja isa. Elavad nad pohja londonis, mis on taiesti teises kohas, kus ma ennem elasin. Saabki naha teist poolt Londonist.
MIda ma jaan Itaaliast igatsema on suureparane toit, inimesed, ilmad, no mu peika kah! Pizza on lihtsalt fantastiline ning jaatis on suureparane. Need imelised kitsad tanavad, mis on tulvil rahvast ja mustlasi, kes muuvad paikseprille ja muud kama.. Inimesed, kes kohtlevad sind nagu nende pereliiget, ka voorad tanavalt..koik paneb mind lihtsalt nii hasti tundma.
Eks on olnud ka kordi, kus ma olen suu ammuli vaatama jaanud, et mida kuradit?! Naiteks on siin vaga rapane, Napoli ongi uks vaga rapane koht..Ukskord nagin, kuidas taiskasvanud naine, mitte mingi noor neiu, toksis jalaga tuhja plastikpudelit. Keset tanavat! Ma vaatasin teda kurja pilguga, et mida sa omast arust teed? Selle asemel, et see ules votta ja prugikasti visata, peksab seda kui jalgpalli, nagu mingi vaike tobras. Ise on neil hull prugimajandus siin, kogueg ara jaotatud, kuhu panna see ja teine. Vahepeal kui kulavahelisel teel soidame, on tunne, nagu soidaks prugimael.
No ma vabandan, et see tuli vist koige ebaloogilisemalt ules ehitatud postitus uldse, kuid teen selle kiiruga ja uritasin enam-vahem koik, mis motteis, kirja panna. Ohtul saan ma voib-olla oma blogspoti sisse logida ja selle postituse sinna umber kirjutada!
Vahel kui ma siia ei kirjuta, voibki leida mu postitusi nuudsest Tumblrist : http://ciaolaura.tumblr.com/
No comments:
Post a Comment