Lõuna Itaalias jalgpalli vaatamas

Jälle pole ma nii kaua kirjutanud. Ma olen tahtnud aga siis unustan ära. Igatahes siin ma nüüd olen. Alustan sellest, et käisime ühel õhtul jalgpalli vaatamas. Venemaa vs Napoli.. Viimasele algas mäng halvasti, sest Venemaa suutis esimese minutiga värava lüüa. Aga õnneks jäi see neil ka viimaseks ja lõpuks võitis Napoli 3-1! Enne mängu müüdi staadioni juures ja maantee peal mingeid pisikesi pudeleid, mis olid kohvi ja likööri segud. Maksid nad vaid euro ja muidugi müüdi neid  ka alaealistele. Need maitsesid kohutavalt..minu meelest oligi seal aint liköör. Andsin oma kurgusoojendaja Filippole. Kui ma ennem mainisin, et neid müüdi ka maantee peal siia jah..kahjuks küll. Suur rahvamass kõndis keset tihedalt liiklustatud maanteed staadioni poole. Mina palusin jumalat, et ma elusa ja tervena staadionile saaks ja pärast auto juurde tagasi. Lootsin, et sellega mu nn kultuurišokk lõppeb. Aga oh ei.. staadionil istusime kuhu tahtsime ja kui ma istusime, olin õnnelik, et tavalised tumedad teksad jalga panin. Istmed oli väga tolmused ja mustad. Inimesed kasutasid pinke nagu treppi. Pühkisin nii palju salvakaga ära kui sain ja ikka oli natuke ebameeldiv. No vahet pole. Järgmiseks ei olnud ma absoluutselt valmis..kui oli poolaeg, mõtlesin, et käin igaksjuhuks vetsus ära. Filippo ütles juba alguses, et ta ei soovitaks kuid ma ei jãtnyd jonni. Kui hull see ikka olla saab? Laksin siis ja ootasin järjekorras ja kui ma lopuks läksin kabiini, ei saand ma aru..kas keegi on poti pihta pannud? Ühesõnaga..poti asemel oli maa sees auk lihtsalt. Nii ma seal kusesin, lootes et piss ei lähe jope või pükste pihta. Õnneks sain põie tühjaks ja siis hakkasin ümber ringi vaatama. Loomulikult polnud seal ka wc paberit.  See pold aga probleem, sest mul on taskutes alati pagna..nagu ka seekord. Vana salvakaga sain asja aetud. Pesin jääkülma veega käed ja lippasin Filippo juurde tagasi, talle oma "seiklusest" jutustades. Ma ei ole mingi printsess või mingi ära hellitatud plika kuid selle Lõuna-Itaalia kommete ja tavadega on teinekord raske harjuda. Mõylesin veel igast asjadest kirjutada kuid see vist läks niigi pikaks. Homme kirjutan muudest päevadest ning võrratutest toitudest(loe pitsast). Napoli on ju siiski pitsa sünnilinn!  Aa.. ja muidugi oli normaalne, et inimesed areenil suitsetasid. Tundsin vahel isegi tugevat kanepi haisu.

Kuna teen postitust telefonist, eu saa ma millegipärast normaalselt pilte lisada. Jamasin nendega üle tunni..sain lõpuks need pildid.