Kaua aega tagasi juba hakati jagama üritust, et Jason Derulo esineb ühes Londoni klubis. Kui ma aga nägin kuu -ja nädalapäeva (27.10, teisipäev) teadsin kohe, et minul jääb kahjuks minemata. Esiteks on mul tavaliselt vaja teha poistele õhtusöök ning vahepeal on vanemad väljas ja üldse mul ei tulnud mõttessegi isegi küsida, kas mul oleks võimalik minna. Kuupäev aga lähenes ja paar päeva enne 27.oktoobrit võtsin julguse kokki ja küsisin pereemalt luba, mille ma ka sain!
Nii saimegi sõbrannadega Oxford Street'il ja ootasime oma promootorit. Kui ma selle õigesti Eesti keeles sõnastasin. Promootor/promoter on isik, kelle kaudu saame klubisse tavaliselt tasuta sisse, sest ta paneb meid nimekirja. Klubis on temale määratud laud koos tasuta alkoholiga, mida ta meile ette serveerib. Seekord oli aga eriüritus ning vaatamata sellele, et olime nimekirjas pidime maksma 20naela. Teadsime seda juba varem ning see oli täiesti mõistetav-tegu oli eriüritusega.
Klubi juurde jõudes oli seal juba kena järjekord ning klubi avamiseni veel pool tundi. Kell tiksus ning kui aeg oli juba sealmaal, et uksed avada siis.. neid ei avatud. Tüüpilused ülbed londonlased. Pool tundi pärast ühtteist avati siiski kõigi rõõmuks uksed ning inimesi hakati sisse laskma. Keda lasti, keda mitte. (Siinkohal peaks tegema eraldi postituse ainult Londoni klubidest) Igatahes kui oli kord meie eesolevatel neidudel, öeldi neile tuimalt, et "Sorry..there is no space in the club anymore" vahepeal kuulsin ka sellest, et keegi pidavat hoopis 40 või 50 naela maksma sissepääsu eest.
Meie kord oli käes ning viisakalt küsiti mitu meid on ning mis nimekirjas me oleme. Siis tuli ka meile see nõme lause, et klubi olevat liiga täis ja me võime oodata ületee nii kaua kuni meid uuesti kutsutakse. Eh..wtf. sain väga vihaseks ning küsisin turvamehelt sarkastiliselt et "jah..väga tore, millal sa arvad, et see ime juhtub? " Pöörasin selja ning olles kõndinud kaks sammu hüüdsid tüdrukud mind tagasi. Mingil imekombel otsustati meid sisse lasta. Ma ei usu, et nüüd minu käitumise pärast. Samas mul pole õrna aimugi ja eriti ei huvita ka. Ukse peal viskasin kakskümmend naela piletimüüjale ja tormasin trepist alla-järjekorras passides oli põiekas ka tekkinud.
Pärast kergendamist ja mantlite äraandmist oli meie imestus suur-klubisse oleks heaga mahtunud need inimesed, keda nad teisele poole teed ajasid. Ruumi oli küll ja veel. Esimesed joogid käes, milleks oli apelsinimahl törtsu viinaga ning mida oli pool klaasi, otsustasime natuke tantsida ja niisama chllida. Mida aeg edasi, seda suurem ootusärevus oli sees. Hakkas kohale jõudma tõsiasi, et varsti esineb minu silme ees Jason Derulo isiklikult. Ümberringi vaadates ei saanud ma küll aru kus kohas ta esinema hakkab, sest lava ma küll kuskil ei näinud.
Kell kaks öösel(ilma naljata) hakkas õhtujuht teada amdma, et Jason Derulo on majas. Selle peale pandikäima väga hea muusika, et rahvas end soojaks tantsiks. Järsku eikusagilt oli Jason isiklikult keset klubi asuval pisikesel alal. Rahvas läks hulluks, mina kaasaarvatud muidugi. Tuli välja, et esinemiskohaks oli tal reaalselt meeter korda meeter pisike koht. Ennem tantsisid seal tantsutüdrukud. Deruloga oli sama lava peal kaasas temast kolm korda suurem turvamees, mida oli suhteliselt naljakas vaadata. Samas see oli arusaadav, sest nn lava ees olid ainult fännid ning vabalt oleks võinud midagi juhtuda.
Igatahes oli esinemine täiesti fantastiline. Ta laulis oma popimaud hitte, sealhulgas ka Talk Dirty To Me ja tema uusim hitt Want To Want Me tuli ka esitusele. Tunne oli julmalt hea ning ma täiesti unustasin kõik negatiivsed elamusel tol õhtul.. kahjuks esines ta ainult 15-20minutit ning pärast seda hakkasime koju minema. Voodisse jõudsin umbes nelja aeg hommikul ning suu oli imalat naeru täis, kui ma lõpuks pea padjale sain-oh jumal..ma tõepoolest nägin Jason Derulot. Ma olin temast meetri kaugusel, nüüd võin rahus magama jääda.
Lõpetuseks lisan hea meelega siia tema kaks lalulu, mida mul oli au laivis kuulda. Muideks, ta tõesti laulis otse ja ta tegi seda väga hasti. Milline pettumus, et talle oli eraldatud vaid imepisike ala, kus ta oma kmelisi tantsuliigusi teha ei saanud.
Nii saimegi sõbrannadega Oxford Street'il ja ootasime oma promootorit. Kui ma selle õigesti Eesti keeles sõnastasin. Promootor/promoter on isik, kelle kaudu saame klubisse tavaliselt tasuta sisse, sest ta paneb meid nimekirja. Klubis on temale määratud laud koos tasuta alkoholiga, mida ta meile ette serveerib. Seekord oli aga eriüritus ning vaatamata sellele, et olime nimekirjas pidime maksma 20naela. Teadsime seda juba varem ning see oli täiesti mõistetav-tegu oli eriüritusega.
Klubi juurde jõudes oli seal juba kena järjekord ning klubi avamiseni veel pool tundi. Kell tiksus ning kui aeg oli juba sealmaal, et uksed avada siis.. neid ei avatud. Tüüpilused ülbed londonlased. Pool tundi pärast ühtteist avati siiski kõigi rõõmuks uksed ning inimesi hakati sisse laskma. Keda lasti, keda mitte. (Siinkohal peaks tegema eraldi postituse ainult Londoni klubidest) Igatahes kui oli kord meie eesolevatel neidudel, öeldi neile tuimalt, et "Sorry..there is no space in the club anymore" vahepeal kuulsin ka sellest, et keegi pidavat hoopis 40 või 50 naela maksma sissepääsu eest.
Meie kord oli käes ning viisakalt küsiti mitu meid on ning mis nimekirjas me oleme. Siis tuli ka meile see nõme lause, et klubi olevat liiga täis ja me võime oodata ületee nii kaua kuni meid uuesti kutsutakse. Eh..wtf. sain väga vihaseks ning küsisin turvamehelt sarkastiliselt et "jah..väga tore, millal sa arvad, et see ime juhtub? " Pöörasin selja ning olles kõndinud kaks sammu hüüdsid tüdrukud mind tagasi. Mingil imekombel otsustati meid sisse lasta. Ma ei usu, et nüüd minu käitumise pärast. Samas mul pole õrna aimugi ja eriti ei huvita ka. Ukse peal viskasin kakskümmend naela piletimüüjale ja tormasin trepist alla-järjekorras passides oli põiekas ka tekkinud.
Pärast kergendamist ja mantlite äraandmist oli meie imestus suur-klubisse oleks heaga mahtunud need inimesed, keda nad teisele poole teed ajasid. Ruumi oli küll ja veel. Esimesed joogid käes, milleks oli apelsinimahl törtsu viinaga ning mida oli pool klaasi, otsustasime natuke tantsida ja niisama chllida. Mida aeg edasi, seda suurem ootusärevus oli sees. Hakkas kohale jõudma tõsiasi, et varsti esineb minu silme ees Jason Derulo isiklikult. Ümberringi vaadates ei saanud ma küll aru kus kohas ta esinema hakkab, sest lava ma küll kuskil ei näinud.
Kell kaks öösel(ilma naljata) hakkas õhtujuht teada amdma, et Jason Derulo on majas. Selle peale pandikäima väga hea muusika, et rahvas end soojaks tantsiks. Järsku eikusagilt oli Jason isiklikult keset klubi asuval pisikesel alal. Rahvas läks hulluks, mina kaasaarvatud muidugi. Tuli välja, et esinemiskohaks oli tal reaalselt meeter korda meeter pisike koht. Ennem tantsisid seal tantsutüdrukud. Deruloga oli sama lava peal kaasas temast kolm korda suurem turvamees, mida oli suhteliselt naljakas vaadata. Samas see oli arusaadav, sest nn lava ees olid ainult fännid ning vabalt oleks võinud midagi juhtuda.
Igatahes oli esinemine täiesti fantastiline. Ta laulis oma popimaud hitte, sealhulgas ka Talk Dirty To Me ja tema uusim hitt Want To Want Me tuli ka esitusele. Tunne oli julmalt hea ning ma täiesti unustasin kõik negatiivsed elamusel tol õhtul.. kahjuks esines ta ainult 15-20minutit ning pärast seda hakkasime koju minema. Voodisse jõudsin umbes nelja aeg hommikul ning suu oli imalat naeru täis, kui ma lõpuks pea padjale sain-oh jumal..ma tõepoolest nägin Jason Derulot. Ma olin temast meetri kaugusel, nüüd võin rahus magama jääda.
Lõpetuseks lisan hea meelega siia tema kaks lalulu, mida mul oli au laivis kuulda. Muideks, ta tõesti laulis otse ja ta tegi seda väga hasti. Milline pettumus, et talle oli eraldatud vaid imepisike ala, kus ta oma kmelisi tantsuliigusi teha ei saanud.
No comments:
Post a Comment