be kind to one another

Tamaraga linnas olles juhtus sama asi, millest viimases postituses rääkisin. Jalutasime mõnusalt jaheda tuulega National Gallery juurde ning nägime, et seal on mingi kontsert. Rahvast oli väga palju ning muusika oli nagu kuskilt idamaadest pärit.

Kõndisime edasi ning nägime kodutut meest, kes kriidiga asfaltile joonistas. See mis ta tegi oli täiesti suurepärane. Juures oli kiri - "Piltide tegemine tasuta, kallid tasuta". Juures oli ka ämbrike, kuhu me Tamaraga münte viskasime.  Temast jäi kõige rohkem meelde tema vaba olek ja naeratus. Kohe oli aru saada, et tegu oli hea inimesega!

Tema kõrval oli teine mees, samuti kodutu ning tema kirjutas asfaltile tekste. Ta ei häbenenud kirjutada, et on kodutu. Talle ei olnud vaevaks kirjutamist jätta ning "suur aitäh" öelda neile, kes tema ämbrisse sente viskasid. Samuti hõikas ta inimestele " God bless you" ning tal oli naeratis näol. Minu meelest ülimalt armas ja liigutav. See näitab, et inimesel on süda õige koha peal. Muidugi viskasime ka temale ämbrisse sente. 

Lõpuks jõudsime kolmanda mehe juurde. Temagi oli kodutu, kuid ülimalt suure südamega. Ta tegi sõrmyseid ning need olid imeilusad. Kui neid lähemalt uurima kükitasime, küsis ta kohe milline kivike mulle kõige enam meeldib. Valisin türkiissinise ning pärast seds võttis ta mu sõrme suuruse, et teha spetsiaalselt minu sõrme jaoks sobiva suurusega sõrmus. 

See oli lihtsalt imeilus ning pärast tegi ta spetsiaalse sõrmuse ka Tamarale. Tema valis valge kivikese. Enne, kui lahkusime andsime talle natukene raha ning soovisime ilusat päeva. Uskumatult armas oli see, et tema kõrval oli kiri, et ta pakub neid tasuta, et kõik saaksid õnnelikud olla! Suur süda, mus muud. 

Ning kõik need kolm meest tegid neid puhtast südamest ning naerulsui. See oli tõeliselt südantsoojendav!